Majanduskriis on juba nii kaua kestnud, et ajalehtede esikaantel pole seda igapäevaselt enam käsitletud. Küll aga tulevad jutuks teemad a la "majanduskriis ja tulevik", "majanduskriis ja reisimine", "majanduskriis ja töötute arvu kasv". Vot sellel viimasel teemal tahakski paar mõtet öelda. Ja seda siis erivajadustega inimeste kontekstis.
Erivajadusi on erinevaid, mis mõjutavad inimeste võimalusi töötada. Rääkides mitmete erivajadustega inimeste keskuste juhtidega ning nähes erivajadusega inimese igapäevaelu, tuleb paratamatult tõdeda, et meil võib olla küll eesmärk tuua võimalikult palju inimesi avatud tööturule, kuid reaalsuses ei ole see teostatav.
Töökoha kohandamine liikumise või nägemise erivajadusega inimesele võib olla suhteliselt lihtsalt läbiviidav, kuid näiteks psüühilise erivajadusega inimene ei pruugi olla kunagi suuteline ilma alalise tugiisikuta töötama.
Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse kohaselt ei ole aga erivajadusega inimesel õigust kasutada tugiisikuga töötamise teenust rohkem kui 700 tundi aastas, kusjuures 3.-12. kuul ei tohi tugiisikuga töötamise aeg ületada 2 tundi päevas. Eestis on ka hea tervisega inimestel keeruline leida osaajatööd, rääkimata erivajadustega inimestest, kelle palkamist väiksema kui veerand koormusega üheks aastaks võib pidada vägagi ebatõenäoliseks.
Kindlasti ei tohiks seepeale väita, et ilmselt see inimene siis töötamiseks ei sobigi. Tuleb pakkuda võimalusi töötada oma võimete kohaselt. Maailmas levinud kaitstud töö keskused, kus ühe tugiisiku kohta töötab mitmeid erivajadusega inimesi, võiks olla lahendus.
Milleks eeldada, et autist on võimeline töötama suures kollektiivis kui tema jaoks on vastunäidustatud müra ning tavapärane sotsiaalne suhtlus. Samas võiks ta aga olla vägagi efektiivne töötaja tema jaoks tuttavas ja turvalises tööruumis, kus temaga sarnase erivajadusega inimesed tegevusjuhendaja käe all töötavad. Nende panus nt elektroonikatööstusele võiks olla hindamatu, kuna nad on täpsed, keskenduvad detailidele ning suudavad seeläbi leida vigu, mis võib jääda teistele märkamatuks.
Jah me ei ole põhjamaadega sarnane heaoluriik, kuid tahan uskuda, et suudaksime ajapikku sarnaseid kaitstud töökeskuseid välja arendada.
Erivajadusi on erinevaid, mis mõjutavad inimeste võimalusi töötada. Rääkides mitmete erivajadustega inimeste keskuste juhtidega ning nähes erivajadusega inimese igapäevaelu, tuleb paratamatult tõdeda, et meil võib olla küll eesmärk tuua võimalikult palju inimesi avatud tööturule, kuid reaalsuses ei ole see teostatav.
Töökoha kohandamine liikumise või nägemise erivajadusega inimesele võib olla suhteliselt lihtsalt läbiviidav, kuid näiteks psüühilise erivajadusega inimene ei pruugi olla kunagi suuteline ilma alalise tugiisikuta töötama.
Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse kohaselt ei ole aga erivajadusega inimesel õigust kasutada tugiisikuga töötamise teenust rohkem kui 700 tundi aastas, kusjuures 3.-12. kuul ei tohi tugiisikuga töötamise aeg ületada 2 tundi päevas. Eestis on ka hea tervisega inimestel keeruline leida osaajatööd, rääkimata erivajadustega inimestest, kelle palkamist väiksema kui veerand koormusega üheks aastaks võib pidada vägagi ebatõenäoliseks.
Kindlasti ei tohiks seepeale väita, et ilmselt see inimene siis töötamiseks ei sobigi. Tuleb pakkuda võimalusi töötada oma võimete kohaselt. Maailmas levinud kaitstud töö keskused, kus ühe tugiisiku kohta töötab mitmeid erivajadusega inimesi, võiks olla lahendus.
Milleks eeldada, et autist on võimeline töötama suures kollektiivis kui tema jaoks on vastunäidustatud müra ning tavapärane sotsiaalne suhtlus. Samas võiks ta aga olla vägagi efektiivne töötaja tema jaoks tuttavas ja turvalises tööruumis, kus temaga sarnase erivajadusega inimesed tegevusjuhendaja käe all töötavad. Nende panus nt elektroonikatööstusele võiks olla hindamatu, kuna nad on täpsed, keskenduvad detailidele ning suudavad seeläbi leida vigu, mis võib jääda teistele märkamatuks.
Jah me ei ole põhjamaadega sarnane heaoluriik, kuid tahan uskuda, et suudaksime ajapikku sarnaseid kaitstud töökeskuseid välja arendada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar