Toetatud elamine

Käisin külastamas endale kallist inimest Eesti kaugete metsade vahel, kus elatakse umbes paarikümnele inimesele mõeldud elumajas. Igaühel on seal piisavalt iseseisvust, kuid samas ka abi käe-jala juures olemas kui peaks vaja minema.
Kui terminites rääkida, siis seda nimetatakse "toetatud elamiseks".

Püüan siin kõrvale jätta selle, et hingekriipivalt valus on leppida sellega, et iga laps ei saa siia ilma tervena sündida ja et iga inimene ei saa kuni vanaduseni terveks jääda. Kui sellel teemal peatuda, siis muude asjadeni ei jõuakski.

Räägin parem sellest, milline elu inimest ootab kui ta on toetatud elamisel.

Seal Eesti metsade vahel käies jäi mu süda tegelikult suures plaanis rahule. Kodu on ju täiesti korralik ja naabrid heatahtlikud. Ning suvel on palju tegevust: kas ujumas käia, põllul tööd teha või õhtul koos lõkke ümber grillida. Ja tugiisikud olid lahked ja sõbralikud.

Aga mis saab talvel? Või mis saab siis kui toetatud elamisel olev inimene tahaks käia koolis või tööl ka talvel? Ja kahjuks seda rasket talveaega ongi meil ju kõige rohkem, kus aias sa tööd teha ei saa ning "tubaseid" töid ei jätku tervetelegi.

Eks nii ongi, et need, kes elavad suurtele keskustele lähemal, neil on kergem. Kergem leida tööd, kergem omavanustega sotsiaalselt lävida ning kergem liikuma pääseda, sest transport on kättesaadavam.
Aga argument, et seal on kergem, ei tohiks olla argument.
Sellistel puhkudel tuleb lihtsalt meil rohkem tööd teha, et pakkuda kõikidele võimalusi, mida nad väärivad.

Majanduskriis ja tööturg

Majanduskriis on juba nii kaua kestnud, et ajalehtede esikaantel pole seda igapäevaselt enam käsitletud. Küll aga tulevad jutuks teemad a la "majanduskriis ja tulevik", "majanduskriis ja reisimine", "majanduskriis ja töötute arvu kasv". Vot sellel viimasel teemal tahakski paar mõtet öelda. Ja seda siis erivajadustega inimeste kontekstis.

Erivajadusi on erinevaid, mis mõjutavad inimeste võimalusi töötada. Rääkides mitmete erivajadustega inimeste keskuste juhtidega ning nähes erivajadusega inimese igapäevaelu, tuleb paratamatult tõdeda, et meil võib olla küll eesmärk tuua võimalikult palju inimesi avatud tööturule, kuid reaalsuses ei ole see teostatav.

Töökoha kohandamine liikumise või nägemise erivajadusega inimesele võib olla suhteliselt lihtsalt läbiviidav, kuid näiteks psüühilise erivajadusega inimene ei pruugi olla kunagi suuteline ilma alalise tugiisikuta töötama.

Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse kohaselt ei ole aga erivajadusega inimesel õigust kasutada tugiisikuga töötamise teenust rohkem kui 700 tundi aastas, kusjuures 3.-12. kuul ei tohi tugiisikuga töötamise aeg ületada 2 tundi päevas. Eestis on ka hea tervisega inimestel keeruline leida osaajatööd, rääkimata erivajadustega inimestest, kelle palkamist väiksema kui veerand koormusega üheks aastaks võib pidada vägagi ebatõenäoliseks.

Kindlasti ei tohiks seepeale väita, et ilmselt see inimene siis töötamiseks ei sobigi. Tuleb pakkuda võimalusi töötada oma võimete kohaselt. Maailmas levinud kaitstud töö keskused, kus ühe tugiisiku kohta töötab mitmeid erivajadusega inimesi, võiks olla lahendus.

Milleks eeldada, et autist on võimeline töötama suures kollektiivis kui tema jaoks on vastunäidustatud müra ning tavapärane sotsiaalne suhtlus. Samas võiks ta aga olla vägagi efektiivne töötaja tema jaoks tuttavas ja turvalises tööruumis, kus temaga sarnase erivajadusega inimesed tegevusjuhendaja käe all töötavad. Nende panus nt elektroonikatööstusele võiks olla hindamatu, kuna nad on täpsed, keskenduvad detailidele ning suudavad seeläbi leida vigu, mis võib jääda teistele märkamatuks.

Jah me ei ole põhjamaadega sarnane heaoluriik, kuid tahan uskuda, et suudaksime ajapikku sarnaseid kaitstud töökeskuseid välja arendada.

Inimesi on ikka andekaid

Meil on väga palju häid käsitöötegijaid ja iga kord kui läheme jälle kellegi töödega tutvuma, tuleb tõdeda, et meie ümber on väga palju andekaid inimesi. Nii andekaid, kelle töid nelja seina vahele jätta oleks lõpmata kahju.
Ja nii tegelikult praegu ongi, et meil on kokku kogutud suur hulk häid töid ja ideid, mis ootavad vaid aega, et õiges ja kättesaadavas vormis kõigi soovijate koju jõuda.

Panen siia mõned näited meie hiljutisest koostööpartnerist Rein Meresaarest, kelle töid saab osta nii originaalis kui ka digitaliseeritult ning soovitud formaadis väljatrükitult. Kaasaegne interjöör koos lõuendile trükitud Reinu tehtud pildiga, oleks ääretult meeldejääv. Tema tööde kasutamise valik on lõpmatult lai: köögi töötasapinna seinad, postkaardid, seinakleebised jpm.

Vaadake ja nautige!

Avasime e-poe

Aadressil http://www.puude.ee/ asuvast e-poest saab osta erivajadustega inimeste poolt valmistatud unikaalset käsitööd.

Enamus veebipoes olevatest toodetest valmib spetsiaalselt kliendi tellimuse järgi. Samuti pakume võimalust soetada meie kaudu unikaalseid firmakingitusi, mida on võimalik tellida ka suurtes kogustes.

Meilt tehtud ostuga on kasu mõlemapoolne - saate endale midagi ilusat ning ühtlasi teete kellelegi head – et erivajadustega inimesed saaksid oma kauni käsitöö eest ka väärilist tasu.

Saime Norrast raha

Aasta 2009 lõppes hea uudisega kui saime teada, et nädalaid tehtud suur töö sügise alguses tõi meie tegevuse edendamiseks rahalist tuge.
Meie kodulehel on projektist veidi täpsemalt ja ametlikumalt ka kirjas.

Nüüd siis jaanuarist märtsi lõpuni teeme uue ringi käsitöökeskustele peale, et leppida kokku konkreetsetes toodetes, mida hakata edaspidi pakkuma läbi meie kodulehel oleva e-poe. Ehk et praegu me pildistame, mõõdame ja kaalume ja kaalume ja mõõdame ja pildistame :)
9. märtsil soovime kokku kutsuda kõik keskused, kes meie võrgustikuga on liitunud ning arutada ühiselt, mis on tehtud, millised on meie edasised plaanid ning mida võiks paremini teha. Ei tahaks meie tegevust alustada nii, et igaüks nokitseb omaette. Loodame arendada avatust koostööle, sest koos tehes on võimalik kõikidel võita.

Kõik läheb praegu vägagi hästi, kuid on ka mitmeid murekohti, millega varem kokku puutunud ei ole. Turundus ja müügitöö on sellised valdkonnad, mis tunduvad ambitsioonikate ettevõtmistena. Aga öeldakse ju, et kes ei võta ette, see ka ei saavuta midagi. Eksole :)

Esimesed kogemused käes

Saamaks aimu, millist käsitööd inimesed otsivad, mis hinnaga ostavad ning millised tooted vajaksid tootearendust, müüsime oma tooteid jõulumüükide raames Helsingis Mardilaadal, restoranis Ryumka, Sotsiaalministeeriumis ning Baltika jõulumüügil.

Eks selles oli veidi hullumeelsust küll, et oma kõige esimese müügi otsustasime teha Eestist väljaspool, olukorras kus nn seagripp ka meie ridu hõrendas ning müüjaamet pole kellegil meist läbiproovituna tagataskus. Nüüd saad aru küll, miks müüjad on veenilaienditega hädas ning suu on õhtuks väsinud. Ja kui pead oma asjadega ära mahtuma 2x2 meetrile, jäi seismiseks vaid napp jalalabade jagu ruumi. Aga lõbus ja huvitav oli. Eestis tehakse väga palju ilusat käsitööd!

Millised ostjad siis soomlased on?
Kindlasti tagasihoidlikud, aga samas neile meeldib kui sa oma asja kiidad ja räägid, kuidas seda kõikvõimalikel viisidel võimalik kasutada on (näiteks detailideni maalitud siidisalli ei pea sugugi vaid kaelas kandma, vaid saab ka raamituna maalina seina peale riputada!). Aitäh Katri kaasa tulemast ja soomekeelset müügitööd tegemast!:)

Sotsiaalministeeriumis esindasime valdavalt käsitöökeskusi väljaspoolt Tallinna, sest lähemad keskused tulid oma tooteid ise tutvustama. Sotsiaalministeeriumlased on sõbralikud ja maailmale avatud inimesed, teadlikud sellest, kes on erivajadusega inimene ning oskavad nende tehtud käsitööd hinnata. Ehk et väga positiivne kogemus. Tänud Maarjale organiseerimast ja kaasa mõtlemast!

Restoran Ryumka on igati edumeelne söögikoht, kes soovib tasapisi enda sisustuse erivajadustega inimeste käsitööna tellida. Esimesed laastukorvid on juba tellitud.
Ja tulevikus ongi nii, et kui sinna sööma minna, saad soovi korral taldriku millelt sööd, kohe kaasa osta. Ja seda ilma vanalinnale omase mitmekordse juurdehindluseta.

Partnerid

Kõige suurem roll meie ettevõtmise alustamisel on kahtlemata MTÜ-l Hingest (eriline tänu Kaarel Roosale).
2008.a lõpupoole toimus Heateo SA-s sotsiaalse ettevõtluse ümarlauad, kus tuli muuhulgas juttu erivajadustega inimeste käsitöö müümisest ning kuna laua ümber istusid ka Kaarli töökaaslased, siis nii see esimene kontakt loodud saigi. Ja nagu varasemalt kirjas, võttis üle poole aasta aega enne kui juhuste tahtel hea tiim kokku sattus, kes asja edasi arendama hakkas.

Suur abimees on meil kannuKene.net, kes on meie kaubamärgi autor ning hetkel tegemas meie kodulehte!

Positiivne kontakt on olnud Heateo SAga, Sotsiaalministeeriumiga ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Siiralt loodame, et alanud koostöö on viljakas ning mitmepoolselt kasulik.